Galerii
Galerii menüü:
Siim ja Kadri-Liis
21.05.2021 - Veer Kitchen and Bar
Minu kõige esimene „dekoreerimise“ pulm.
Kadri-Liis ja Siim valisid Priidu pulmaisaks. Mina käisin nagunii „teenusega“ kaasas. Arutasime peoprogrammi, pulmaisa tegevusi ja ühtäkki küsis noorpaar, et kas mina teeksin neile ka saalikaunistused. Mõtlematult ütlesin kohe JAH. Kuigi olles osalenud väga paljudes pulmades, olin alati mõelnud, et ma võin kõike teha, aga dekoreerimise ja lilledega mässamist ei hakka ma eladeski tegema.
Olin ma oma sõna andnud ja taganeda polnud enam kuhugi.
Maikuus toimuski pulm imeilusas Koljunuki sadamas restoranis Veer Kitchen and Bar, mis on täitsa merepiiril. Kui märtsi lumega peokohaga tutvumas käisime, siis tegime imelisi plaane sooja ja vaikse maikuu õhtu jaoks mereääres. Maikuu reaalsus oli muidugi hoopis see, et oli pilves, sombune, vihmane, tuuline ja külm – täiesti tavaline Eestimaa mereäärne ilm.
Tseremoonia tegime ikkagi kõigest hoolimata õues. Sinna oli peigmees ise ehitanud mereäärest korjatud ajupuudest kaare. Hiljem plaanisid nad selle üles panna oma aiamaa väravasse. Nii armas ja sümboolne mõte!
Peosaal ise oli küllalt väike, kuid piisav ümmarguste laudade ja väikese tantsunurga jaoks. Pruudi soov oli, et seintel oleksid kujutatud merelainete motiivid ning üldine õhkkond peosaalis oleks mere vibe’is. Neid juhiseid ja soove arvestades tekitasime tüllist* lained ja kaaslasteks merekarbid ja tormi laternate valgus vilkumas.
Kõik ametimärgid ja muud vidinad keerlesid ka ümber mere teema. Kohakaartideks sai ära kasutatud austrikarbid.
Sel peol tegi kõik lilleseaded, vanikud ja pruudikimbu minu armas lilleõpetaja Kristel Sepp. Tema andis mulle kindluse, et vähemalt lilledega ei saa asi untsu minna!
* Tüll – pulmakleitide, looride ja balletiseelikute valmistamisel kasutatav riie.
Kuno ja Epp
08.07.2022 - Nasva klubi
Kuno on minu vend ja tema pulmade korraldamine ning dekoreerimine sai minu ülesandeks kuidagi loomulikku rada pidi. Priit sel korral „pääses“ pulmaisa ülesandest ja sai nautida ametivenna Mikk Saarela etteastet. Priidule küll usaldati kõige tähtsam ja väärikam ülesanne – tseremooniameister.
Pulmapidu toimus Saaremaal, Nasva klubis. Samas kohas, eelmises majas, toimusid eelmisel sajandil ka minu ja Priidu pulmad. Sedavõrd erilisemaks ja armsamaks sai minu teekond kogu selle pulmapäeva planeerimise, dekoreerimise ja ka täiusliku läbiviimise eest hoolitsemise ajal.
Pulmapeo ettevalmistustesse sai haaratud kogu perekond. Koos pruutpaariga valisime stiili, mis sobis nende enda meelelaadiga ja peokohaga. Kuna pruudi ja peigmehe kohtumine ja nende „lugu“ on olnud justkui unenägu, siis läbivaks teemaks unepüüdjate valimine tundus olema väga asjakohane.
Mõni kuu enne pulmi tegime naistest koosneva „töötoa“ päeva. Kõik kogutud pitsist laudlinad said rõngad ümber, kangastest õmmeldi kokku 100 meetrit lipukette, ametimeeste märkide jaoks heegeldas pruudi õde ümmargusi kettaid. Koos olid mitme põlvkonna naised ja neisse tegemistesse pandi sisse kogu naiste vägi ja usinus.
Minu vend Kuno koos oma poja Steniga ehitasid mõni aeg tagasi viikingipaadi ORM (pildil). Selle leiab ka Facebook’ist.
Kui olime valiku ees, et kas pulmarongi teha, siis kuidas, kas üldse, millise teekonnaga ja millise sõiduvahendiga? Peaaegu kohe sai selgeks, et pruutpaar sõidab pulmatseremooniale oma ehitatud viikingipaadiga, tüürimeheks peigmehe poeg Sten. Meie vanatädi Edna paadisillalt sai hoog sisse lükatud ja Nasva klubi juures ootasid pruutpaari juba kõik armsad pereliikmed ja sõbrad.
Tseremoonia pidevas vihmasajus toimus siiski õues. Vihmavarju hoidjad oli rohkem kui üks ja keegi märjaks ei saanud.
Kogu peo meeleolu oli ikka keskendunud pruutpaarile ja nende külalistele. Üllatusesinemisi tegid rahvatantsurühmad, millega pruutpaar ühel või teisel moel isiklikult seotud olid.
Minu kõige soojem mälestus sellest päevast on oma venna pilk ja armastav kalli. Ma usun, et tema usaldas mind kohe, aga selle peoga sain ka iseendale kindluse, et see on see, mida ma teha armastan! Parasjagu suur ettevõtmine ja tegemine, et siis seda vaid loetud tunnid eksponeerida ja edasi vaid fotodelt meenutada. Mingis mõttes justkui perfoomens (ing. performance, tegevuskunst).
Ma õppisin sellest pulmast seda, et kui ma isegi päris võõrastele inimestele korraldan pulma, siis ikkagi võiks soovi ja võimaluse korral ettevalmistusi tehes kaasata pruutpaari perekonda ja sõpru. See tekitaks veelgi rohkem ägedaid emotsioone, ühiseid mälestusi ja koostöö rõõmu.
Lillede sättimise võtsin enda teha sel korral. Sai käidud läbi kõik tuttavad hoovid ja lillepeenrad, leidsin toreda kontakti Olavi näol, kes oli väga abivalmis materjali leidmisel ja peopäeval tuli appi armas kooliõde Tiia Floristikakooli ajast.
Mikk ja Evelin
27.08.2022 - Saue Mõis ja Endla talu
Miku ja Evelini pulmapäeva korraldus on olnud kõige pikem. See lükkus ikka mitu suve edasi seoses erinevate pandeemia piirangutega. Kui algul plaaniti väikest pidu Endla Talu peamaja saalis, siis lõppes see vahepeal talule juurde ehitatud suures valges lühtritega küünis.
Pulmatseremoonia plaaniti kohe algul Saue Mõisa aeda. Õnneks oli pulmapäeval ka imeilus päikseline augustikuu ilm ja kogu plaan sujus ilma suurema mureta.
Kuigi pulmapäeva planeerisime 3 aastat, siis peale peomaja vahetuse ei tekkinud rohkem muudatusi. Värvi- ja stiili valik oli kohe alguses paigas ja kõik vajalikud lisandid jäid samaks. Vaid albumil ja pulmakarbil muutsin 2 korda pulmakuupäeva.
Mulle tundub, et just emotsionaalselt on see pulm olnud kõige „tegusam“. Keelud ja piirangud tekitasid palju erinevaid tundeid meis kõigis aga eelkõige olin ikka lohutaja ja innustaja rollis pruutpaari jaoks. Kuna kuupäev muutus kolm korda, siis jõudsid tekkida kordamööda ka lootus ja lootusetus. Lisaks kõik kokkulepete muutmised „töömesilastega“.
Õnneks jäi meeskond lõpuni samaks. See oli suur rõõm. Pulmaisa jaoks on ülioluline, et kogu meeskond teeks koostööd. Just cateringi, bändi, DJ, foto-ja videograafide koostöö loob selle liikuvuse, peo sujuvuse ja loogilise tulemuse. Meie kõigi eesmärk on ju ühine – mõnus, sõbralik, lõbus pidu, kus saaks parimat sööki ja tallad tuliseks tantsida. Pärast tahaks muidugi näha pilte, kus tekib mõte „ma näen nii hea välja“ ja vaadata liigutuspisaratega videod.
Lilleseadeid aitas teha õpetaja Kristel Sepp ja pulmapäeval käis abiks veel kooliõde Kaja.
Maido ja Sandra
02.09.2022 - Lepanina Hotell
Sandra ja Maido sattusid meie jutule ühe meie kunagise „peigmehe“ soovitusel. Kohe tekkis mõnus klapp ja jutt jooksis. Kui pulmaisa jutud räägitud said, siis nagu iseenesest sai selgeks, et Gille teeb dekoratsioonid, lilled, pulmakarbi, kutsed, küünla jne. No muidugi tegin! Rõõmuga!
Kogu kontseptsiooni aluseks oli teadmine, et pidu toimub septembris Lepanina Hotellis. Imeline koht mere ääres ja silmipimestava päikeseloojanguga peosaalis. Kevadise lörtsiga käisime kohta vaatamas ja leppisime kokku, et tulgu või pussnuge, tseremoonia toimub sillal mere ääres. Õnneks pussnuge ei sadanud ja tseremoonia sai tehtud taevasinise taustaga.
Selle peo plaan oli võimalikult vähe kaunistada saali, sest see on ise juba väga ilus. Laudadele said väikesed vaasikesed, mõned sügiseste gladioolidega seaded. Pruutpaari selja taha tegi Iiris Ojasoo (Suur Pidupäev) ägeda õhupallirõnga.
Lilleseaded tegin ise. Loomulikult ei saa ega jõuagi kõike üksi teha. Nii ka sel korral tulid appi kooliõed – Liina ja Grete ning minu armas Annal-Liisa Lillekeskusest. Ilmselt temast kirjutan siin edaspidigi. Temalt saan just kõige suuremat abi ja nõu lillede valiku ning tellimisega.
Tihti soovivad pruutpaarid teha oma külalistele üllatust või kingitust ilutulestiku näol. Sel korral valisime esinema tuleshow Tuletrupp Flaamos. Pimedal mererannal tantsivad tuleskulptuurid oli väga uhke hetk pulmapeol.
Ivo ja Riina
08.07.2023 - Olustvere Mõis
„…Me planeerime natuke teistmoodi pulma, nimelt läheks tagasi ajalukku aastatesse 1950/60 (muusika, riietus, soengu jne). Ansambliks on valitud Rockin’ Lady & Her Rivertown Boys.)“.
Just nii algas Riina kiri. Mul käis kohe jõnks läbi ja mõtlesin, et oh kui vägev. Ja… oi, kuidas seda küll teha? Muidugi hakkas aju tootma kõikvõimalikke ideid. Õnneks kohtusime juba üsna pea ja lühikese vestluse käigus selgus, et pruutpaar on suured Elvis Presley ja Ameerika autode fännid. See info tegi asja kohe palju selgemaks.
Peokohaks olid nad valinud Olustvere Mõisa. Tagantjärgi mõistan, et see maja andis väga mõnusalt selle ajastu vibe juurde. Oli suursugusust ja pidulikkust.
Varakevadel käisime vaatamas ka peomaja. Mingi sisemine hääl (fotograaf Karmen) ütles, et tehke tseremoonia maja sees, vestibüülis. Tõesti, enamasti tehakse seal õues, roosiaias kõik pidulikud toimingud. Meid aga kõnetas see uhke trepp nii väga, et olime üksmeelselt nõus tseremoonia majas sees tegema. Ja õigesti tegime! 8 juulil 2023 sadas ohtralt vihma hommikust õhtuni…
Kui nüüd oli selge, et keskendume Elvis Presleyle, siis hakkasime edasi mõtlema, et kuidas ja mis. Ikka kohe keerlesid silma ees vinüülplaadid ja punased roosid, kitarrid jne.
Alustasime kutsete kujundusest.
Istumisplaani ja lauanumbrite esitlemiseks valisin vinüülplaadid, kohakaardid lõikasin Cricut Maker 3 aparaadiga. Vägev väljakutse, kui pead neid tegema 180+ tükki.Kingituste karbiks saime vana kitarrikohvri.
Päris sageli selgub, et peigmehe jaoks on oluline ikkagi autodega pulmarong. Kuna selles pulmas oli plaan tseremoonia ja pidu samas kohas läbi viia, siis otsustasime juba kutsetele lisada info, et kõik külalised koguneksid Viljandi järve äärsesse parklasse. Seal võttis pulmaisa Priit kõik külalised vastu ja ühises pulmarongis sõideti koos Olustverre. Pulmaautona pruutpaari isiklik Dodge RAM kõige eest. Pulmatseremooniale sõitis pruutpaar aga Olustvere Mõisa tallidest saabunud hobuste ja vankriga. Päris uhke vaatepilt, igatahes!
Kogu pulmapidu oli vägagi hoogsas rütmis tänu Rockin’ Lady & Her Rivertown Boys bändile. Tantsisid nii lapsed kui ka vanavanemad.
Päris eriliseks tegi ka selline nüanss, et külalised olid oma kostüümidega vaeva näinud ja üldpilt oli päris ajastutruu.
