„Mis hinnast alates on üldse võimalik tore pidu pidada?“
Alles hiljuti küsis minu käest üks klient sellise küsimuse. Ma polnudki varem sellise küsimuse üle arutlenud…
Mida ma talle vastasin?
Kuidas korraldada tore pidu? Minu arvamus on see, et tore pidu sõltub emotsioonist, millega külaline ära läheb. Ja kindlasti sõltub sinu emotsioon ja rahulolu sellest, kuidas külalised rahule jäävad.
Teine asi on see, mida raha eest osta saab. Hea, kui on ilusas kohas piisavalt ruumi istumiseks ja tantsimiseks. Super kui toit on maitsev ega saa enne peo lõppu otsa. Vägev kui bänd suudab oma energiaga külalised oimetuks tantsitada ja naistel on kingad visatud seina äärde.
Õhtujuhi ülesanne on kõik see omavahel kokku liimida. Tekitada liigutus- ja naerupisaraid tseremoonial, mõne südamliku hetke või hea nalja juures. Olla kõigi külalistega samal lainel ning lugeda silmist välja su mõtteid ja emotsioone!
Just nii ma siis kliendile vastasingi. Olen üsna veendunud, et toreda peo jaoks ei olegi vaja väga palju raha.
Kui külaline on juba kutse saanud, siis see on juba suur au. Peole tasub tulla ikka hea tujuga ja rõõmustada koos peo korraldajaga. Kui ka peo korraldaja suudab oma ärevuse ja ebaõnnestumise hirmu maha raputada ja ise peost rõõmu tunda, siis ongi peamised punktid täidetud. Rõõmus peokorraldaja kohtub heas tujus olevate külalistega ja kõik on hästi.
Näete! Siiani pole veel raha vaja olnudki!
Peo korraldaja (olgu siis pruutpaar, juubilar jne.) on enamasti valiku ees, et keda oma peole kutsuda. Seda, kas kutsuda ainult oma perekond, või lisada juurde sugulased, sõbrad, töökaaslased – määrab tihti just peosaali suurus, lauakohtade arv ja muidugi eelarve.
Kord rääkisin ühe noore naisega teemal, et kas abielluda või mitte. Tema kindel seisukoht oli, et tema ei abiellu mitte kunagi. Mind muidugi huvitas tema seisukoht. Vastuseks oli see, et talle ei meeldi suur tähelepanu mis pulmapeol kindlasti tekib ja teiseks ei meeldi need “tolaks tegemise” mängud.
Ma sain aru, et need on ühed stampuskumused, mis ilmselt paljudel paaridel võtavad ära võimaluse abielluda.
Minu mõte on see, et pulmad ei tähenda 100+ inimesega suurt ja kallist pidu. Pulmi võib pidada ka kahekesi või siis väikeses intiimses turvalises seltskonnas. Oluline on, et selle sündmuse tähistamine oleks just nende inimeste enda moodi ja nende jaoks ainuõige.
Kui ikkagi on palju külalisi, oleks mõistlik palgata pulmaisa või õhtujuht, kes hoiaks kõigel silma peal ja juhiks kogu päeva liikumist. Kindlasti peaks iga pulmaisaga olema võimalik kokku leppida tegevustes ja mängudes. Me oleme mitmeid kordi kokku puutunud sellega, et pulmamängud ja tegevused oleme ära jätnud või siis eelnevalt väga põhjalikult lahti rääkinud iga tegevuse. See annab kindlustunde, et mitte keegi ei tunne ennast peol halvasti.
