08.07.2022 Nasva klubi
Kuno, minu venna, ja tema pruudi Epu pulmade korraldamine ning dekoreerimine sai minu ülesandeks kuidagi loomulikku rada pidi. Priit sel korral „pääses“ pulmaisa ülesandest ja sai nautida ametivenna Mikk Saarela etteastet. Priidule küll usaldati kõige tähtsam ja väärikam ülesanne – tseremooniameister.
Pulmapidu toimus Saaremaal, Nasva klubis. Samas kohas, eelmises majas, toimusid eelmisel sajandil ka minu ja Priidu pulmad. Sedavõrd erilisemaks ja armsamaks sai minu teekond kogu selle pulmapäeva planeerimise, dekoreerimise ja ka täiusliku läbiviimise eest hoolitsemise ajal.
Pulmapeo ettevalmistustesse sai haaratud kogu perekond. Koos pruutpaariga valisime stiili, mis sobis nende enda meelelaadiga ja peokohaga. Kuna pruudi ja peigmehe kohtumine ja nende „lugu“ on olnud justkui unenägu, siis läbivaks teemaks unepüüdjate valimine tundus olema väga asjakohane.
Mõni kuu enne pulmi tegime naistest koosneva „töötoa“ päeva. Kõik kogutud pitsist laudlinad said rõngad ümber, kangastest õmmeldi kokku 100 meetrit lipukette, ametimeeste märkide jaoks heegeldas pruudi õde ümmargusi kettaid. Koos olid mitme põlvkonna naised ja neisse tegemistesse pandi sisse kogu naiste vägi ja usinus.
Minu vend Kuno koos oma poja Steniga ehitasid mõni aeg tagasi viikingipaadi ORM.
Kui olime valiku ees, et kas pulmarongi teha, siis kuidas, kas üldse, millise teekonnaga ja millise sõiduvahendiga? Peaaegu kohe sai selgeks, et pruutpaar sõidab pulmatseremooniale oma ehitatud viikingipaadiga, tüürimeheks peigmehe poeg Sten. Meie vanatädi Edna paadisillalt sai hoog sisse lükatud ja Nasva klubi juures ootasid pruutpaari juba kõik armsad pereliikmed ja sõbrad.
Tseremoonia pidevas vihmasajus toimus siiski õues. Vihmavarju hoidjad oli rohkem kui üks ja keegi märjaks ei saanud.
Kogu peo meeleolu oli ikka keskendunud pruutpaarile ja nende külalistele. Üllatusesinemisi tegid rahvatantsurühmad, millega pruutpaar ühel või teisel moel isiklikult seotud olid.
Minu kõige soojem mälestus sellest päevast on oma venna pilk ja armastav kalli. Ma usun, et tema usaldas mind kohe, aga selle peoga sain ka iseendale kindluse, et see on see, mida ma teha armastan! Parasjagu suur ettevõtmine ja tegemine, et siis seda vaid loetud tunnid eksponeerida ja edasi vaid fotodelt meenutada. Mingis mõttes justkui perfoomens (ing. performance, tegevuskunst).
Ma õppisin sellest pulmast seda, et kui ma isegi päris võõrastele inimestele korraldan pulma, siis ikkagi võiks soovi ja võimaluse korral ettevalmistusi tehes kaasata pruutpaari perekonda ja sõpru. See tekitaks veelgi rohkem ägedaid emotsioone, ühiseid mälestusi ja koostöö rõõmu.
Lillede sättimise võtsin enda teha sel korral. Sai käidud läbi kõik tuttavad hoovid ja lillepeenrad, leidsin toreda kontakti Markuse näol, kes oli väga abivalmis materjali leidmisel ja peopäeval tuli appi armas kooliõde Tiia Floristikakooli ajast.
